Liigu sisu juurde
Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus, mille eesmärk on tuua inseneriharidusse rohkem õppijaid, siduda õpe veelgi tugevamalt tööturu vajadustega ning toetada tudengeid õpingute jooksul. Aastatel 2023–2029 elluviidavat programmi rahastatakse Euroopa Liidu toel ning Tallinna Tehnikakõrgkool on üks selle elluviijatest. TTK-s keskendume eelkõige inseneeria populariseerimisele, praktilise õppe arendamisele, töömaailmaga koostöö tugevdamisele ja õppijate toetamisele.
Selleks oleme viimastel aastatel liikunud kõrgkooli seinte vahelt järjest rohkem välja. Tutvustame inseneeriat koolides ja karjäärimessidel, pakume kutse- ja gümnaasiumiõpilastele valikaineid ning viime ettevõtete toel ellu erinevaid praktilisi projekte – näiteks 3D-betooniprintimise tudengivõistlust, Inseneeria Weekendi ja neidude inspiratsioonipäeva. Nii jõuame ka nende noorteni, kes ei ole varem inseneeriat oma tulevikuga seostanud.
Tulemused annavad põhjust jätkata. Järjest enam õppureid leiab tee rakenduskõrgharidusse: 2023. aastal, enne Inseneriakadeemia programmi algust, laekus fookuserialadele 1311 avaldust, lõppenud sisseastumisperioodil aga juba 2532.
Samas ei lõpe töö sisseastumisega. Tegeleme ka sellega, kuidas muuta õppimist paindlikumaks, toetada tudengite püsimist kõrgkoolis ja siduda õppetööd veelgi enam päriselu probleemidega. Inseneriakadeemia toel on TTK-s arendatud näiteks etteõppimismoodulit, õppijate tugisüsteeme ja e-õppe võimalusi.
Vajame ka vilistlasi ja ettevõtteid
Hea inseneriharidus ei saa sündida ainult kõrgkoolis. Selle arendamiseks vajame inimesi, kes teavad, milliseid oskusi tänases ja homses tööelus tegelikult vajatakse, milliste probleemidega ettevõtted kokku puutuvad ning millist inseneri Eestis tulevikus vaja on.
Oleme juba vilistlaste abiga kaardistanud tööturu vajadusi tööstusrobootika ja tehnohoolduse valdkonnas ning saanud väärtuslikku sisendit õppe arendamiseks. „Aastatega oleme õppekava arendanud nii, et tehnosüsteeme ja nende hooldust suuremal määral sisse tuua, kuid meil puudus täpsem ülevaade, kuidas õppekava või spetsialiseerumisega edasi minna. Emori uuringust, kuhu olid kaasatud ka meie vilistlased, saime hea sisendi edasise raamistiku loomiseks,“ selgitab ehitusinstituudi direktor Anti Hamburg.
Järgmisena on fookuses keskkonnajuhtimine ja masinõpe. Kaardistame, milliseid oskusi tänastel lõpetajatel napib, millised uued kompetentsid muutuvad lähiaastatel oluliseks ning mida peaks insenerihariduses muutma või kindlasti alles hoidma. Samuti otsime võimalusi, kuidas saaksid kõrgkool ja ettevõtted senisest veelgi tihedamalt koostööd teha.
Selleks, et tööturu vajadused jõuaksid ka õppesse, on oluline ettevõtete ja vilistlaste kogemus ning vaade.
Tule kaasa mõtlema
Kutsume TTK vilistlasi kaasa mõtlema ja panustama. Saad pakkuda tudengitele päriselulist projekti, praktika- või koostöövõimalust, jagada oma kogemust avatud loengus või aidata meil oma valdkonna uuringusse panustades mõtestada, milliseid teadmisi ja oskusi peaks tulevane TTK lõpetaja tööellu kaasa võtma.
Sa ei pea tulema valmis koostööprojektiga. Kui sul on mõte, ettepanek või küsimus, millest võiks sündida midagi uut, anna meile endast märku, kirjutades aadressile annemarie.rammo@tktk.ee.
