Liigu sisu juurde
Tallinna Tehnikakõrgkooli tänavune vastuvõtt näitab, et üha rohkem noori ja karjääripööret kavandavaid või enesearengule panustavaid täiskasvanuid valib erialasid, mille lõpetajad projekteerivad, arendavad ja juhivad lahendusi ehituses, tööstuses, energeetikas ja logistikas. Eesti suurimasse rakenduskõrgkooli esitati tänavu 4916 sisseastumisavaldust, igale õppekohale keskmiselt 6,15 avaldust, mis on 40,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Kasv toimus kõigil õppekavadel ning kandidaate lisandus võrdselt nii värskelt kooli lõpetanute seast kui ka tööturult. Eriti kiiresti suurenes huvi tehnoloogia- ja insenerivaldkondade vastu. Kõige enam kasvas kandidaatide arv robotitehnika (+136%), elektritehnika (+68%), majandusarvestuse (+63,8%), tootmise juhtimise ja digitaliseerimise (+50,3%) ning masinaehituse (+42,8%) õppekavadel. Robotitehnika hüppelisele kasvule aitas kaasa päevaõppe kõrval sessioonõppe avamine.
„Kui Eestis räägitakse targast tööstusest, energiajulgeolekust või kestlikult ehitatud keskkonnast, siis nende eesmärkide saavutamine algab inimestest, kes oskavad neid lahendusi kavandada ja ellu viia. Tänavused kandideerimisnumbrid näitavad, et üha rohkem noori soovib võtta selle vastutuse. See on selge märk usaldusest insenerihariduse vastu ja oluline investeering Eesti tulevikku,“ ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Martti Kiisa.
Kandideerimisandmed näitavad, et eriti tugevalt kasvab inseneriõppe atraktiivsus noorte seas. Kuni 20-aastaste kandidaatide viie populaarseima õppekava hulgas on neli inseneriõppekava – hoonete ehitus, autotehnika, elektritehnika ja masinaehitus. Nende kõrval kuulub noorte eelistuste tippu ka transport ja logistika.
Üle 25-aastaste kandidaatide valikud peegeldavad samal ajal elukestva õppe kasvavat tähtsust. Enim eelistatakse kaug- ehk sessioonõppes õppimist võimaldavaid õppekavasid, nagu sotsiaaltöö, majandusarvestus ning äriarendus ja -juhtimine. Inseneriõppekavadest on selles vanuserühmas kõige populaarsem hoonete ehitus, mis näitab, et tehnilist kõrgharidust nähakse üha enam võimalusena oma teadmisi täiendada ja karjääris edasi liikuda.
Kiisa sõnul on üks märgiline trend kutseharidusest rakenduskõrgharidusse liikuvate noorte arvu kasv. Kõige suurem on kutseõppe taustaga kandidaatide osakaal robotitehnika (33,6%), elektritehnika (26,6%), masinaehituse (24,3%) ja autotehnika (22,9%) õppekavadel. „See näitab, et üha enam noori näeb kutseharidust järgmise haridusetapi, mitte lõpp-punktina. Just selliste sujuvate õpiteede loomine on olnud Eesti hariduspoliitika oluline eesmärk – et kutseharidus annaks tugeva aluse jätkata õpinguid rakenduskõrghariduses ja kujuneda inseneriks või valdkonna tippspetsialistiks,“ ütles Kiisa.
Tallinna Tehnikakõrgkool on kuue instituudi, 18 õppekava ja ligi 3000 üliõpilasega Eesti suurim riiklik rakenduskõrgkool, mille õppetöö toimub Tallinnas ja Lääne-Virumaal Mõdrikul. TTK on tugevalt praktilisele õppele suunatud, tänu millele ollakse väga hinnatud partner ettevõtetele ja riigiasutustele.
