Tuletõrjujate kaitserõivas: sobimatu varustus kujutab endast ohutusriski - Tallinna Tehnikakõrgkool

Uudised

Tuletõrjujate kaitserõivas: sobimatu varustus kujutab endast ohutusriski

29. aprill 2026

Tuletõrjujate kaitserõivas: sobimatu varustus kujutab endast ohutusriski

ECPC 2027 raames toimunud veebiseminaril tutvustati uuringut kaitserõivaste puudustest naistuletõrjujate vaatenurgast. Sobimatu varustus kujutab endast ohutusriski.

10. aprillil korraldas ECPC 2027 järjekorras teise rahvusvahelise veebiseminari “Kaasav tuletõrjujate kaitserõivas”, kus Jemma Forgie Alberti ülikoolist ning postdoktorandid Josephine Bolaji ja Jackqee Qiu tutvustasid uut infot selle kohta, miks praegused tuletõrjujate kaitserõivaste nõuded ei arvesta piisaval määral naistuletõrjujatega.

Toimunud sündmuse näol on tegu osaga laiemast vebinaride sarjast, mis leiab aset 2027. aastal mais Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimuva 12. Euroopa kaitseriietuse konverentsi ECPC2027 raames.

Mida näitab kaitserõivaste statistika?

  • 80% naistuletõrjujatest on teada andnud halvasti istuvast varustusest
  • võrreldes meeskolleegidega on naistuletõrjujatel neli korda suurem sobivusprobleemide määr
  • naistuletõrjujatel on 33% suurem vigastusoht

Mida uuringud näitasid?

Jemma Forgie Alberti ülikoolist esitas vebinaril 379 naistuletõrjujalt Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest kogutud küsitluse ja intervjuude tulemused:

  • Vaid 23% hindas varustuse sobivust rahuldavaks; 78% kirjeldas seda kohmakana ja 57% leidis, et liikumine on piiratud.
  • 86%-l puudus juurdepääs naistespetsiifilisele tulekaitseriietusele. Ka olemasolev ei sobinud sageli hästi.
  • Suurim rahulolematus esines kinnaste, kiivri, pükste puusa ja reiepiirkonna ning hingamisaparaadi (SCBA) puhul – just seal tehti ka kõige rohkem improviseeritud muudatusi.
  • Muudatused ulatusid habemevahu märgistuse lisamisest maskidele kuni kiivri täieliku eemaldamiseni. Tegu on lahendustega, mis tekitavad uusi ohuriske.

Postdoktorandid Josephine T. Bolaji ja Ziwen (Jackoee) Qiu Ameerika Ühendriikidest võrdlesid 187 naistuletõrjuja kehamõõte NFPA suurusstandardite ja üldise naisrahvastikuga:

  • NFPA 1977 (metsatulekaitse) rõivaste suurused ei sobi varruka pikkuselt ligi 60% naistuletõrjujatele ning jakk ei ulatu pükste peale nõutud pikkuses, et tagada kaitse alusrõivale.
  • Naistuletõrjujad on keskmiselt 6 cm pikemad ja nende vöö ümbermõõt ~10 cm suurem kui üldises naiselanikkonnas – see võrdub erinevusega kuni kahes suurusnumbris.
  • 2022. aasta NFPA muudatused parandasid kaitserõivast vaid marginaalselt. Standardeid muudeti ilma selge viiteta tegelikele kehamõõtmete andmetele.
  • Naised ei ole lihtsalt meeste väiksemad versioonid – meeste lõigete suuruse vähendamine ei ole lahendus.

Miks see oluline on?

Halvasti istuv isikukaitserõivas vähendab termokaitsevõimet, piirab liikumist ja sunnib tuletõrjujaid ebaturvaliste lahendusteni. Uuringud kutsuvad üles looma suurusstandardeid, mis lähtuvad naisespetsiifiliste kehamõõtmete andmetest. Samuti peaksid tootjad ja tuletõrjeüksused otsima aktiivselt lahendusi disainilõhe sulgemiseks.

Ajakiri Journal of Engineered Fibers and Fabrics koostab kaasava isikukaitserõivaste teemal erinumbrit, kuhu teadlastel on võimalus panustada.


Vebinar on täies ulatuses järelvaadatav SIIN.

Sarja järgmine veebiseminar „Jätkusuutlikkus kaitseriietuse kontekstis“ toimub 26.05.2026. Seminaril esineb Patricia Dolez, vebinari juhib professor Ada Traumann. Registreeri seminarile SIIN.

Vaata lisa ECPC2027 konverentsi ja veebiseminaride sarja kohta: https://ecpc2027.ee ja ECPC LinkedIn

Paula Veske-Lepp
külalisprofessor

Uudised
ja pressiteated