Liigu sisu juurde
Veel mõni aasta tagasi lahendas Henry Prints Tallinna Tehnikakõrgkoolis robotitehnika tudengina laborites insenertehnilisi ülesandeid. Täna töötab ta protsessiinsenerina autode turvasüsteemi komponente tootvas ettevõttes Norma, kus ta vastutab tootmisprotsesside analüüsimise ja optimeerimise ning kvaliteediprobleemide tehnilise lahendamise eest.
Henry lõpetas Tallinna Tehnikakõrgkooli robotitehnika eriala 2024. aastal. TTK oli tema jaoks loomulik valik. „Mind on alati huvitanud tehnika, automatiseerimine ja see, kuidas süsteemid päriselt toimivad. Valisin TTK praktilise lähenemise tõttu – tundus, et siit saab ettevalmistuse, mis on suunatud reaalsele tööelule,“ räägib ta.
Praktiline õpe, mis peab ajale vastu
See esmamulje ei petnud. „Juba õpingute alguses jäi silma, et siin saab kiiresti käed külge panna. Tagasi vaadates on just see praktilisus olnud tööelus kõige väärtuslikum.“
Õpinguaastatest meenub Henryle eelkõige tugev kogukonnatunne. „Kaastudengid olid väga abivalmid ning üsna kiiresti tekkis tugev kambavaim. Samuti oli palju õppejõude, kes olid alati valmis aitama ja juhendama.“
Olulise jälje jättis ka Erasmus+ vahetussemester Hispaanias. Rahvusvaheline õpikogemus avardas silmaringi, tõi uusi tutvusi üle Euroopa ning andis enesekindlust tegutseda ka rahvusvahelises töökeskkonnas – oskust, millest on täna kasu rahvusvahelises ettevõttes töötades.
Henry võtab oma õpinguaastad kokku sõnadega „praktiline areng“ ja „pidev probleemide lahendamine“. „Enamik õppimisest toimus läbi tegemise ning reaalseid olukordi lahendades,“ ütleb ta.
Kui koolis õpitu muutub igapäevatööks
Esimest korda tundis Henry end täiel määral TTK vilistlasena siis, kui märkas, et lahendab tööl iseseisvalt päris probleeme just nende teadmiste abil, mis ta oli koolis omandanud. „Täna on CAD-jooniste koostamine, 3D-printimine, vision-süsteemid, robotid ja palju muud minu igapäevatöös päriselt kasutusel.“
Samas on ta avastanud, et kasulikuks osutusid ka esmapilgul kõige tavalisemad oskused. „Õpingute ajal tundus näiteks Excel üsna teisejärguline, aga tööelus on see üks igapäevaseid töövahendeid,“ räägib ta.
Oluline osa õppimisest toimus ka väljaspool auditooriumi. Praktikad Ericssonis ja Eleringis aitasid mõista, kuidas tööstus päriselt toimib, ning kinnistasid soovi jätkata inseneeria valdkonnas.
Henry sõnul andsid TTK õpingud talle tugeva praktilise ja tehnilise aluse, millele on ta saanud oma senise töökogemuse üles ehitada. Ja mitte ainult – sellest sügisest alustab ta TalTechis magistriõpinguid tootmistehnika ja juhtimise erialal.
Insenerlik mõtteviis kui suurim pagas
Kõige suuremate TTK-st kaasa saadud väärtustena nimetab Henry probleemide lahendamise oskust ja realistlikku lähenemist. „Insenerlik mõtteviis, kus tuleb läheneda keerulisele olukorrale süsteemselt, keskenduda sellele, mis päriselt toimib ning leida lahendus – see on väärtus, mis kannab igas olukorras.“
Seda peab ta ka TTK suurimaks tugevuseks. Praktiline õpe, tihe side töömaailmaga ja võimalus õpitut kohe rakendada annavad tema hinnangul lõpetajatele hea stardipositsiooni.
Sidemed, mis kestavad ka pärast lõpetamist
Kuigi igapäevane side TTK-ga ei ole enam väga tihe, ei ole kool tema elust kadunud. Normas töötab ka üks tema kursusekaaslane ning lisaks hoiavad kursusekaaslased ühendust ühistes vestlusgruppides, kus jagatakse nii kogemusi kui ka töövõimalusi.
Henry usub, et vilistlastel on oluline roll järgmiste põlvkondade toetamisel. Tema hinnangul saavad nad jagada praktilisi tööelu kogemusi, pakkuda praktikavõimalusi ning olla noorematele tudengitele mentoriteks.
Tänastele tudengitele soovitab ta kasutada õpingute ajal julgelt kõiki võimalusi, mida kool pakub. „Keskendu sellele, et oskaksid probleeme lahendada, mitte ainult eksameid ära teha. Kasuta praktikavõimalusi, arenda analüütilist mõtlemist ning ära alahinda lihtsana tunduvaid oskusi – need muutuvad hiljem väga oluliseks.“
