Liigu sisu juurde
Iga päev panevad miljonid töötajad enne vahetuse algust selga kaitseriietuse – tulekindlad kombinesoonid, keemiakaitsevahendid, kirurgilised kindad jpm. See varustus päästab elusid. Kuid mis saab sellest hiljem ja mis on selle keskkonnakulu?
Need küsimused olid teemaks Tallinna Tehnikakõrgkooli korraldataval vebinarisarja kolmandal kohtumisel, kus Kanada Alberta Ülikooli professor Patricia Dolez rääkis sellest, kuidas muuta isikukaitsevahendeid (IKV) jätkusuutlikumaks, ohverdamata seejuures kaitsetaset. Tegu on osaga vebinaride sarjast, mis leiab aset 2027. aastal mais Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimuva 12. Euroopa kaitseriietuse konverentsi ECPC2027 raames.
Nähtamatu lagunemise probleem
Kõrgtehnoloogilised kaitsekiud – aramiid, polübensimidasool – lagunevad märkamatult. Tuletõrjuja kaitserõivas võib olla kaotanud 75% oma tugevusest, näides samal ajal täiesti korras. Standardid nõuavad kaitserõiva asendamist 10 aasta pärast tootmiskuupäeva, olenemata selle tegelikust seisukorrast.
Professor Dolezi uurimisrühm töötas välja kasutusea lõpu andurid, kus ohverdatav kaitsekiuga sarnaselt vananev polümeer on kombineeritud juhtiva grafeenist ribaga. Polümeeri lagunedes tekivad mikropraod, mis muudavad riba elektritakistust. Lihtne käsimõõtja ütleb tuletõrjujale, kas varustus on veel kasutatav. Hetkel arendatakse tehnoloogiat koostöös tööstuspartneriga suuremahuliseks. Täiendava lähenemisena on välja töötatud kindad, mille värv muutub toksiliste gaasidega kokkupuutel, tänu millele visatakse IKV ära alles siis, kui see on tõepoolest saastunud.
Professor Dolezi ettekanne põhineb neljale „R”-ile: vähendamine (Reduce), korduskasutus (Reuse), ringlussevõtt (Recycle) ja väärindamine (Recovery).
Vähendamine ja korduskasutus: pesemine, dekontaminatsioon ja isepuhastuvad kangad
UV-kiirgusega desinfitseerimine võimaldab ühekordseid maske korduvalt kasutada, kuigi UV-kiirgus alandab materjalide vastupidavust. Tuletõrjuja väliskihi kangaste pesemiskatsed näitasid olulist jõudluskaotust pärast korduvat tööstusliku pesemist – taaskord silmale nähtamatult.
Veelgi võimsamad on saastustõrjuvad kangad, mis neutraliseerivad ohud kokkupuutel. N-halamiinpolümeerid inaktiveerivad baktereid ja viiruseid kloori-lämmastiku sideme kaudu ning laetakse uuesti klooriga. Hõbenanoosakesed vabastavad niiskusega kokkupuutel antimikroobseid ioone. Prototüüpne nanokiudmembraan ühendab mõlemad – hõbe bioloogiliste ohtude vastu ja magneesiumoksiid keemiliste ainete vastu – ilma kokkusobimatuid materjale segamata.
Ringlussevõtt ja väärindamine
Kanada ettevõte General Recycled kogub nafta- ja gaasitööstusest kasutatud aramiidist kombinesoone, purustab need ning ketrab uueks tulekindlaks kangaks. Väärindamise teises otsas töötavad teadlased biolagunevaid isikukaitsevahendeid – kuue kuuga lagunevaid kanepist ja maisitärklisest näomaske ning nitriilkindaid, mis on loodud meelitama mikroobe ligi, mis neid ensümaatiliselt lagundavad.
Kanepipõllult tuletõrjuja kaitserõivaks
Professor Dolezi uurimistöö keskmes on Kanada kanepi põllumajandusjääkidest ja ringlusse võetud tulekindlatest puuvillastest tööriietest lüotsellulooskiudude tootmine, kasutades NMMO lahustitehnoloogiat, kus lahusteid taaskasutatakse üle 99,5% ulatuses ja mis on palju vähem toksiline kui tavaline viskoosprotsess.
Kanepimassi töötlemine nõudis enne ketramiseks vajaliku puhtuse saavutamist mitmeastmelist töötlemist, sealhulgas dekortikatsiooni, eelhüdrolüüsi, leeliselist keetmist, kelatatsiooni ja pleegitamist. Meeskond saavutas alfatselluloosi sisalduse üle 96% ja kiuomadused, mis vastavad kommertsiaalsele lüotselluloosile. Tähelepanuväärne on asjaolu, et ringlusse võetud kombinesoonides leiduv fosforpõhine tulekindluse viimistlus säilis kogu protsessi vältel, andes kiule ~2% fosforisisalduse, mis on tõenäoliselt piisav püsiva tulekindluse jaoks. Tulemuseks on jäätmetoorainest saadud biopõhine materjal, mis on jäävalt tulekindel.
Vebinar on täies ulatuses järelvaadatav SIIN.
Sarja järgmine veebiseminar „Isikukaitsevahendite ja -rõivaste kaitse põlemise jääkmaterjalide eest“ toimub 15.06.2026. Seminaril esinevad Kamila Lunerová & Jakub Vaněk, vebinari juhib professor Ada Traumann. Registreeri seminarile SIIN.
Vaata lisa ECPC2027 konverentsi ja veebiseminaride sarja kohta: https://ecpc2027.ee ja ECPC LinkedIn.
