Ken Webster käsitleb ringmajanduse kontseptsiooni kui süsteemset ja radikaalset alternatiivi valitsevale lineaarsele majandusmudelile. Autor seab kahtluse alla traditsioonilise „võta–tooda–viska ära” mudeli kestlikkuse ning pakub selle asemel välja majanduse, mis põhineb ringlusel, ressursitõhususel ja süsteemsel mõtlemisel.
Raamatu keskmes on idee, et majandus peaks toimima sarnaselt loodussüsteemidele, kus jäätmeid ei eksisteeri ja iga väljund saab uueks sisendiks. Webster rõhutab, et ringmajandus ei tähenda lihtsalt paremat jäätmekäitlust, vaid nõuab fundamentaalset muutust selles, kuidas tooted on disainitud, kuidas väärtust mõistetakse ning kuidas ressursse kasutatakse. See tähendab, et tooted peavad olema loodud selliselt, et neid saaks hõlpsasti parandada, uuendada, taaskasutada ja lõpuks ohutult ümber töödelda või kompostida.
Ringmajandus tähendab ka muutust mõtteviisis: tarbija roll asendub kasutaja rolliga ning rõhk liigub omamiselt funktsiooni ja teenuse pakkumisele. Webster toob esile, et väärtuse loomine tulevikus ei põhine enam ainult tootmise mahu kasvul, vaid pigem sellel, kuidas suudetakse väärtust säilitada ja ringluses hoida. Seetõttu on keskne ka ärimudelite areng, kus rõhutatakse toodete kui teenuste pakkumist, elutsükli haldamist ja koostööpõhist majandust.
Autor seob ringmajanduse idee ka hariduse ja mõtlemise arenguga. Ta väidab, et süsteemne mõtlemine on vajalik nii hariduses kui poliitikas, et mõista keerulisi seoseid majanduse, keskkonna ja ühiskonna vahel. Õppimine peaks keskenduma seostele, mitte ainult faktidele, ning toetama kujutlusvõimet ja loovust.
Lõppjäreldusena pakub Webster ringmajandust kui platvormi uue majandusmudeli kujundamiseks, mis ei piirdu ainult ökoloogiliste eesmärkidega, vaid millel on potentsiaal luua ka uusi töökohti, tugevdada kogukondi ja edendada süsteemset innovatsiooni. Raamat on üleskutse ümbermõtestada rikkus ja väärtus 21. sajandi tingimustes.