Tegemist on artiklikogumikuga, milles käsitletakse 3D-printimise ja jätkusuutliku tootearenduse lõimimist kiiresti arenevas tööstuskeskkonnas. Peamine fookus on sellel, kuidas 3D-printimine muudab uute toodete väljatöötamise protsessi paindlikumaks, efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Artiklites tuuakse esile, et tehnoloogia võimaldab kiiremat prototüüpimist, materjalikasutuse optimeerimist ning toote elutsükli keskkonnamõjude vähendamist, mis omakorda muudab 3D-printimise oluliseks tööriistaks mitte ainult tootearenduses, vaid ka üleüldises tööstuse rohepöördes.
Teoses vaadeldakse 3D-printimise võimekust säästlikkuse saavutamisel mitmest vaatenurgast. Näiteks uuritakse, kuidas kasutatakse taaskasutatavaid ja looduslikke materjale (kohvipaksust valmistatud polümeersegusid või ümbertöödeldud plastist (PET) filamente). Samuti analüüsitakse lisandtootmise keskkonnajalajälge, eriti metallitöötluses, ja võrreldakse seda traditsiooniliste tootmisviisidega. Raamat pakub põhjalikku ülevaadet ka tooteturvalisuse teemadest, näidates, kuidas 3D-printimine aitab parandada toote ohutust juba disainifaasis.
Lisaks praktilistele näidetele toob raamat esile ka laiemad strateegilised küsimused – millised on 3D-printimise peamised väljakutsed tööstusliku kasutuselevõtu seisukohalt ning kuidas neid ületada. Käsitletakse tööstusstandardite arengut, materjalide testimist ja mehaaniliste omaduste määramist.
Tegemist on sisuka ja kaasaegse käsitlusega, mis sobib ideaalselt inseneriteaduste üliõpilastele ja teadlastele, kes soovivad mõista 3D-printimise tehnoloogilisi võimalusi jätkusuutlikkuse kontekstis. Raamat ühendab teooria, uuringud ja rakendusnäited ning pakub põhjaliku pildi sellest, kuidas 3D-printimine võib muuta nii tootedisaini kui globaalseid tootmissüsteeme keskkonnasäästlikumaks.
