Liigu sisu juurde
Raamat, mis uurib digitaalsete uurimismeetodite kasutamist moe ja tekstiiliuuringutes. Raamat keskendub sellele, kuidas tänapäeva tehnoloogia ja digitaalsed tööriistad on avardanud uurimisvõimalusi antud valdkondades, pakkudes uusi lähenemisviise, et analüüsida ja dokumenteerida moodi, tekstiilide arengut ning tarbijakäitumist.
Raamat pakub praktilisi nõuandeid ja teoreetilisi arutelusid, mis aitavad teadlastel ja praktikutel kasutada digitaalseid tööriistu (nt sotsiaalmeedia analüüs, 3D-disain, masinõpe) uuringute täiendamiseks. Samuti käsitletakse eetilisi küsimusi, mis kaasnevad digitaalsete meetodite rakendamisega.
Keskendutakse digitaalsete arhiivide, andmebaaside ja kollektsioonide loomisele ja kasutamisele, mis on avardanud ligipääsu ajaloolistele ja kultuurilistele materjalidele. Sikarskie toob näiteid, kuidas teadlased saavad digitaalsete arhiivide kaudu uurida moe- ja tekstiiliobjekte, mis olid varem ligipääsmatud.
Üks oluline digitaalsete uurimismeetodite osa on sotsiaalmeedia ja veebipõhiste andmete analüüs. Raamatus arutletakse, kuidas sotsiaalmeediat (Instagram, Twitter) kasutada moe trendide, tarbijakäitumise ja moeloojate suhtluse uurimiseks. Digitaalsed tööriistad aitavad analüüsida sotsiaalmeediast kogutud andmeid ja võimaldavad teadlastel mõista, kuidas tarbijakultuurid kujunevad ning kuidas need globaalses kontekstis arenevad.
Lõpetuseks tutvustatakse ka digitaalsete ja traditsiooniliste uurimismeetodite kombineerimise kasulikkust. Sikarskie väidab, et digitaalsete tööriistade integreerimine traditsiooniliste uurimisvõtetega (arhiiviuuringud, tekstide analüüs) aitab teadlastel saada põhjalikuma ülevaate moe- ja tekstiilimuutuste dünaamikast.
