Liigu sisu juurde
“Müra” uurib inimeste otsustusvõime varieeruvust ehk “müra” ning selle mõju igapäevaelu otsustele. Erinevalt süsteemsetest eksimustest (nt kallutatusest) on müra juhuslik ja tihti nähtamatu tegur, mis põhjustab sarnaste olukordade puhul erinevaid hinnanguid.
Müra määratletakse kui “soovimatu varieeruvust samade probleemide hindamisel”. See võib ilmneda näiteks kohtunike, arstide, kindlustusandjate või värbajate seas, kes hindavad samu juhtumeid erinevalt.
Autorid tutvustavad kolme müratüüpi:
- Taseme müra – erinevused hinnangute üldtasemes, näiteks üks hindaja on üldiselt karmim kui teine
- Mustrimüra – erinevused hinnangute mustrites, näiteks üks hindaja on teatud tüüpi juhtumites alati leebem
- Hetkemüra – ajutised tegurid, nagu meeleolu või väsimus, mis mõjutavad otsuseid
Nagu autorid kirjutavad, võib müra põhjustada tõsiseid tagajärgi – õigussüsteemis karistuste määramine on erinevate kohtunike puhul erinev, meditsiinis arstide poolt tehtud diagnooside erinevus, tööle värbajad teevad oma otsuseid vastavalt oma väsimuse astmele, päevale jne. Kõik need otsused ei ole ebaausad, aga võivad põhjustada suuri rahalisi kaotusi, aga ka ebaefektiivsust.
Müra vähendamiseks pakuvad autorid välja – hinnangute tegemiseks peaksid olema kindlad juhised, koguda kokku teatud grupi arvamused ja siis võtta sealt keskmine, kasutada erinevaid otsustusprotokolle, teha organisatsioonides audit hindamaks müra taset ja leida, kuidas seda vähendada.
Raamat pakub praktilisi tööriistu ja strateegiaid, kuidas organisatsioonid saavad oma otsustusprotsesse täiustada ja müra vähendada.
