Liigu sisu juurde
Keskmine inimelu on lühike. Sellest lähtuvalt on ajakasutus iga inimese põhimure, või siis, et elu seisnebki ajakasutuses. Me elame illusioonis, et kui me oma aega paremini planeerimine, siis me suudame üha rohkem ära teha ja olla produktiivsemad. Tegelikult peaksime aru saama oma piiratusest ja tegema keskendunult teadlikke valikuid.
Raamatu pealkiri viitab inimese keskmisele elueale – umbes 4000 nädalat –, ja see piiratud aeg on raamatu keskne mõte.
Ükski ajajuhtimistehnika ei suuda kontrollida elu ja aega. Rohkem efektiivsust toob sageli kaasa veel rohkem tegemist, mitte rohkem vabadust. Me peame loobuma ideest, et kord saabub aeg, kui kõik on tehtud, ja selle asemel leppima oma ebatäiuslikkusega.
Elu kvaliteet ei tulene sellest, kui palju me suudame saavutada, vaid sellest, kui täielikult suudame elada hetkes. Aeg ei ole ressurss, mida „kasutada“ – vaid see on elu ise. Kui me tõesti tajume, et meie aeg on piiratud, hakkame paremini hindama, mis on päriselt oluline. Surm ei ole katastroof, vaid elu paratamatu piir, mis aitab meil keskenduda tähenduslikule.
Burkeman ei õpeta, kuidas rohkem ära teha, vaid kuidas vähemat teha paremini ja tähendusrikkamalt. See on raamat aegluse, kohalolu ja teadlikkuse väärtustamisest – eriti maailmas, mis hindab kiirust ja saavutusi.
