Vahe piiridega ja piirideta mängul on arusaadav. Piiridega mäng on konkreetne ja kergesti kindlasse raami pandav. Näiteks jalgpall, kus on kindlad reeglid, eesmärk, kindel algus ja lõpp. Piirideta mängu on keerulisem näha ja kirjeldada, see on justkui igal pool – pole ei lõpujoont ega ka võitjat.
Näiteks abielus või sõpruses ei ole võimalik jõuda esimeseks. Ükskõik kui edukad me elu jooksul oleme, ei kuulutata kedagi meist surmatunnil elu võitjaks. Millegipärast on tänapäeva juhtide kõnepruugis pidevalt millegi võitmine, mõistmata, et lõpujooneta mängudes pole visioon olla parim võimalik. Raamat õpetab, kuidas vältida piiratud mõtteviisi ja kuidas mängida mitte võitmise, vaid mängimise enda pärast.