Liigu sisu juurde
2014. aastal avaldas Eesti Arhitektuurimuuseum raamatu „Tallinna puitarhitektuur”, mille kaks tiraaži –arhitektuuriraamatule üsna ebatavalisel kombel – praktiliselt kohe ka läbi müüdi. Nüüd on sama koostaja, arhitektuuriajaloolase Leele Välja eestvõttel ilmunud koguteos „Tartu puitarhitektuur” (väljaandjateks Tartu Linnamuuseum ja linnavalitsus). Raamatu artiklite autoriteks on lisaks Leele Väljale tartlased ja Tartu arhitektuuri asjatundjad, teiste hulgas Epi Tohvri, Mart Siilivask, Egle Tamm, Merle Karro-Kalberg jt.
Mõte Tartu-raamatust tekkis koheselt peale Tallinna-raamatu ilmumist, aga erinevatel põhjustel läks aega siiski omajagu (esialgse plaani kohaselt pidi raamat ilmuma eelmisel aastal, kui Tartu oli Euroopa kultuuripealinn). Samas kehtivadki selliste koguteoste puhul kuldreeglid – tark ei torma ning üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Esiteks, mahukas uurimistöö võtabki aega ja protsessi käigus võib lisanduda põnevat, seni tundmatut materjali, mispuhul on väga kahju, kui see välja jääb (nt inimeste perearhiividest); teiseks, mitmesaja leheküljelise, värvitrükis, kõvakaanelise ja suure autorkonnaga raamatu välja andmine on ressursimahukas – kusagilt peab tulema rahastus; kolmandaks, Eesti arhitektuuriajaloo kirjutuses on nii palju valgeid laike, et suure tõenäosusega lähematel aastakümnetel keegi konkreetselt taolise ülevaateteose tegemist ette ei võta ehk jällegi – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Laias laastus on raamat ülesehitatud kronoloogiliselt, alates 19. sajandist kuni tänaseni, millele lisanduvad temaatilised peatükid, näiteks puitsildadest, välisustest, majade interjööridest või Tartule ainuomastest kahekordsetest puukuuridest. Toreda värvikireva punkti paneb raamatule artikkel Tartu puitmajadest kunstis (autor Brita Karin Arnover), millele huvi korral võiks juurde vaadata Tartu Kunstimuuseumi 2022. aastal ilmunud näituse kataloogi „Ammendamatu agul: Tartu puitarhitektuur kunstis” (raamatukogus samuti olemas).
Raamatust saab rohkete jooniste ja fotodega illustreeritud sisutiheda sissevaate nii Tartu puitarhitektuuri rikastesse linnaosadesse nagu Supilinn, Karlova ja Tammelinn; või tänaseks linnapildist jäljetult kadunud ehitistesse nagu Emajõe ujula ja Tartu näitusteväljak (Tartu linnaarhitekti Arnold Matteuse projektid 1920-30ndatel). Kui nõukogude perioodist pole eriti midagi huvitavat võtta, siis puidu tagasitulek Tartus on täheldatav viimase 20 aasta arhitektuuris.
Mõni sõna ka raamatu kujundusest. Raamatukujundaja Andres Tali on andnud teosele klassikalise arhitektuuriraamatu formaadi, kus tekstiplokid on põimitud pildimaterjaliga (mõelgem kasvõi nüüdseks juba peaaegu veerand sajandit tagasi ilmunud Mart Kalmu monograafiale „Eesti 20. sajandi arhitektuur”, mille samuti kujundas Andres Tali). Kujundustöö puhul rõhutaks eraldi jooniste kvaliteeti, mis on ka väikeses formaadis selged ja loetavad – tihtipeale kujundajad ei vaevu arhiivijooniste õigeks kruttimisega jännata ja panevad lihtsalt saadud faili küljendusse (maali reprot on kergem trükikõlbulikuks teha kui arhitektuurijoonist).
Suure panuse on raamatusse andnud ka Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Martin Siplane, kes tegi raamatu jaoks rohkem kui 500 ülesvõtet, millest trükki jõudis umbes sadakond. Tänuväärsel kombel jõuab kogu tema materjal, sh raamatust välja jäänud kaadrid Tartu Linnamuuseumi fotokogusse.
Kokkuvõetult, tegu on väärika täiendusega Eesti arhitektuuriajaloo uurimises, mis võiks huvi pakkuda nii Tartu arhitektuuri üldpildi seisukohalt kui ka täpsustuste osas mõne linnaosa, maja või arhitekti puhul. Kas nüüd just puitehituse ja -arhitektuuri revolutsioon (on ju meil puidust ehitatud aegade algusest peale), aga igal juhul võidukäik Eesti ehituskunstis jätkub – elamutest on jõutud avalike hooneteni nagu lasteaiad, koolid ja spordihooned. Hetkel ehituses olev suurim avalik projekt, lennusadama kõrval asuv Loodusmaja (arhitektuuribüroo KAVAKAVA) on ju samuti puidust. Seetõttu on aeg-ajalt asjakohane vaadata tagasi, et teada, kuhu minna edasi. On ju ka praktilise poole pealt puitmajade renoveerimine jätkuvalt eluline teema, Kalamajast Karlovani.
Kõigile häid laenutusi ja lugemisi aasta lõppu!
Mait Väljas
TTK arhitektuuriinstituudi õppejõud
Vaata saadavust e-kataloogist ESTER
