Linnaplaneerimise ja linnadisaini põhitõdesid kokkuvõttev raamat on ilmunud sarjast “101 things I learned”. Iga mõte 101-st on esitatud ühel leheküljel lakooniliselt lühikese teksti ja selgitava joonisega.
Õppetunnid võib jagada järgmisteks teemadeks:
- Hea linnaruum peab looma selged piirid avaliku, poolavaliku ja eraruumi vahel. Seda tegemata muutub ruum ebamugavaks. Esimesed korrused peaksid olema akendega ja “elavad” (poed, kohvikud). Tänavad ei tohi olla liiga laiad võrreldes majade kõrgusega vastasel juhul kaob õdususe tunne
- Kõik teed ei pea olema kiirteed, autode kiirust peaks reguleerima mitte liiklusmärkide vaid tänava disainiga
- Inimesed vajad orienteerumiseks kindlaid maamärke ja neile meeldib olla piiritletud ruumis. Näiteks tänava lõpus olev kirikutorn või park loob rütmi ja suunataju
- Selline naabruskond on hea, kus on läbipõimunud elamine, töötamine ja meelelahutus. Pargipingid peaksid olema mugavad, mitte vaenulikud (nt kodutute tõrjumiseks)
- Linna tihendamine peaks toimuma targalt, tagades ligipääsu rohealadele ja päikesevalgusele. Tänavatel tuleks arvestada ka kohaliku kliimaga. Suvel peaks olema varjuline ja talvel tuulevaikne.
Lihtsasti loetav ning toredate selgitavate joonistustega raamatuke, mis paneb koju jalutades mõtlema sellele, milline on meie enda linnaruum. Kas siin on tore jalgu puhata või ma tahan siit kiiresti lahkuda? Kas siin on hea jalutada ja nautida ümbritsevat? Meeldiv tõdemus raamatust on see, et inimene on linnadisaini väikseim, aga siiski olulisim möötühik.