Liigu sisu juurde
Selles väikeses raamatukeses uuritakse, kuidas hooned peaksid toetama inimeste igapäevaelu ja nende rutiinseid toimetusi ja kuidas arhitektid peaksid reageerima sellele, et ehitatakse ikka juurde ja juurde, samas elab meie seas miljoneid kodutuid ja äärmiselt algelistes tingmustes elavaid inimesi. Raamat sisaldab artikleid arhitektidelt, ajaloolastelt, arhitektuuriteoreetikutelt ja kultuurigeograafia, sotsioloogia ning filosoofia valdkondade esindajatelt. Nad dokumenteerivad seda, kuidas meie igapäevelu on mõjutanud kaasaegseid lähenemisi ahitektuurile ja urbanismile.
Arhitektuur peab olema kasutajakeskne ja keskenduma inimeste igapäevastele harjumustele, nende liikumistele ja vajadustele. Arhitektuur peab olema jätkusuutlik ja ressursitundlik ning olema seotud meie planeedi ja ühiskonna kriisidega. Eelistama peaks kohalikke, taaskasutatud materjale ning uute hoonete ehitamise asemel tuleks eelistada olemasoleva hoonestuse kohandamist ja rekonstrueerimist.
Raamatus ei vaadelda hooneid kui esteetilisi objekte, vaid kui sotsiaalset tööriista. Ruum peab olema kättesaadav kõigile ühiskonnagruppidele. Avalik ruum peaks toetama argiseid kohtumisi, sotsiaalset sidusust ja projekteerimisprotsessis peaks osalema ka kogukond, kes seal elama hakkab.
Läbivaks teemaks on pragmaatilisus ja funktsionaalsus, aga ei unustata ka esteetika olulisust. Esteetika väljendub kasvõi selles, kuidas valgus langeb köögilauale ja kuidas materjalid vananedes muutuvad ning kuidas ruum kohandub kasutajate vajadustega.
Tegemist on raamatuga, mis paneb mõtlema selle üle, milline on disaini mõju inimestele, nende heaolule, sotsiaalsetele suhetele ja keskkonnale.
