Kuigi maailmas on finantskapitali külluses, liigub see enamasti suurettevõtete investeeringutesse ja kinnisvarasse, mitte linnade kliimameetmetesse. Kuidas siis suunata rahavoogusid linnade kliimamuutustega kohanemisse ja süsinikuneutraalsuse saavutamisse?
Senised majandusanalüüsid alahindavad tugevalt kliimakatastroofide tegelikke kulusid linnades, mis omakorda nõrgendab poliitilist tahet kliimameetmetesse investeerida. Autorid analüüsivad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtete (ESG) rolli erakapitali kaasamisel ning toovad esile institutsionaalsed barjäärid, mis takistavad rahastuse jõudmist just kõige haavatavamatesse piirkondadesse, eriti globaalsesse lõunasse. Lahendusena pakutakse välja uuenduslikke finantsinstrumente, keskkonnakindlustuse võimalusi ning usaldusväärsete kliimaandmete ja parema krediidivõime tähtsust linnade kestliku arengu toetamisel.
Raamat pakub väärt lugemist keskkonnatehnoloogia, linnaplaneerimise, ehituse, majanduse ja avaliku halduse tudengitele ning õppejõududele.