Põhjalik ja rikkalikult illustreeritud monograafia, mis annab ülevaate Eestimaa kubermanguarhitekti ja Tallinna linnaarhitekti Rudolf Knüpfferi loomingust ning tema ulatuslikust panusest pealinna linnaruumi kujunemisse. Teoses analüüsitakse Knüpfferi mitmekülgset pärandit, alates Stenbocki maja ja Toompea lossi renoveerimisest ning suurtest tööstuskompleksidest (Rotermanni kvartal, Dvigatel, Balti Puuvillavabrik) kuni Tallinna 19. sajandi teise poole tüüpiliste puitelamute arhitektuurini. Lisaks arhitektuuriloo mõtestamisele avab raamat 19. sajandi Tsaari-Venemaa riiklikku ehituskorraldust, insenerihariduse tausta ning historitsismiajastu neostiilide ja tüüpprojekteerimise arengut.
Raamat kummutab levinud müüti, nagu oleksid 19. sajandi teise poole puitelamud autorita eeltöö Lenderi majadele, näidates nende tegelikku autorlust ja kohta linnaarengus. Raamat pakub teaduspõhist ja praktilist väärtust eelkõige arhitektuuri, ehituse ja linnaplaneerimise tudengitele ning õppejõududele, kes soovivad mõista Tallinna tehiskeskkonna ja tööstuspärandi kujunemislugu.
