Välisõpingutele saab suunduda Erasmuse partnerkõrgkooli vastavalt oma erialale.

• Tutvu kindlasti vahetusüliõpilastele suunatud infoga huvipakkuva väliskõrgkooli kooli kodulehel, et kandideeriksid oma õpingukavaga parimini sobivasse kooli. Uuri järgi, kas huvipakkuv kool pakub välisõppe tingimuste täitmiseks piisavas mahus sulle sobivaid õppeaineid ja mis keeles neid õpetatakse. Vahetusüliõpilastele suunatud info leiab tavaliselt Erasmus incoming student rubriigist.
• Pane tähele väliskõrgkooli semestrite kuupäevi ning võrdle neid oma õppegraafikuga, sest need ei pruugi kattuda.
• Taotlusesse saab lisada kuni kolm partnerkõrgkooli eelistuse järjekorras. Lisa kõik huvipakkuvad koolid ühte avaldusse.
• Soovi korral saad kandideerida ka üheks semestriks ühte ja teiseks semestriks teise välisülikooli, st sooritada kaks eraldiseisvat õpirännet. Sellisel juhul on eriti oluline, et kandideerija oleks oma valikutest teadlik ja jälgiks, et välisülikoolide semestrid ei kattuks. Kui on soov esitada avaldused erinevateks semestriteks, tuleb esitada kaks eraldi avaldust, kuhu märkida huvipakkuvad koolid eelistuse järjekorras.

Kui vajad abi sobiva partnerkooli leidmisel, küsi nõu ka oma õppekava juhilt või Erasmuse kontaktisikult oma instituudis.

• Vahetusõpingud on osa sinu õpingutest TTKs. Vahetusõpingute ajaks jääd ikka TTK üliõpilaste nimekirja ning õpisooritused väliskõrgkoolis mõjutavad sinu õppekava täitmist.
• Vahetusõpingutel tuleb sooritada ühe semestri kohta vähemalt 15 kuni 30 ainepunkti (EAP) mahus õppeaineid, mida arvestatakse õppekava täitmisel. 
• Üliõpilasel, kelle välisülikoolis sooritatud õppetulemusi semestri kohta arvestatakse õppekavajärgseteks aineteks vähemalt 15 EAP mahus, pikeneb õpingute nominaalkestus ühe semestri võrra.
• Semestriks õppima saab suunduda üldjuhul alates teisest õppeaastast.
• Tavaliselt kestavad semestriõpingud 4-6 kuud. Õpingute minimaalne kestus on 2 kuud.
• Kokku on võimalik Erasmus+ programmis osaleda 12 kuud ja võib kombineerida õppimist ja praktikat.

Tutvu Erasmus+ tudengi õiguste ja kohustustega siin

Erasmus+ õpirändes osalejatel võimalus saada elamistoetust, mis aitab (osaliselt) välismaal elamise ja õppimisega seotud kulutusi. See on mõeldud toetuseks elamisega seotud kulude katmisel, mistõttu määratakse see vaid perioodiks, mil üliõpilane füüsiliselt teises riigis viibib (arvestada tuleb õpirände miinimumkestuse nõuetega). Kui väliskõrgkooli õppetöös osaletakse distantsilt (st veebiõppes ise oma koduriiki jäädes või välisriigist naastes), siis selle perioodi eest toetust ei maksta. 

Elamistoetus arvutatakse vastavalt õpirände tegelikele kuupäevadele. Esialgse arvutuse aluseks on väliskõrgkooli poolt väljastatud vastuvõtukiri enne õpirände algust. Õpirände lõppedes tuleb esitada väliskõrgkooli esindaja poolt allkirjastatud kinnituskiri, millega välisülikool kinnitab õpirände perioodi. Kinnituskirja alusel määratakse pärast aruandlusdokumentide esitamise lõplik Erasmus+ stipendium. Selleks tehakse üliõpilasele jääkmakse või esitatakse (osaline) tagastusnõue.

Erasmuse elamistoetustest saad täpsemalt lugeda siit.

Erasmuse tudengi privileege on võimalik kasutada ka elamistoetuseta.

Tüüpilisemad kandideerimisdokumendid on:

• välisülikooli avaldusvorm ehk application form (mõnikord nõutakse selle kinnitamist ka koordinaatori poolt. Pöödu selle saamiseks Erasmuse koordinaatori poole);
• õpisoorituste tõend ehk Transcript of Records (selle saad tellida Tahvlist Dokumendid >Tõendid, märgi, et vajad tõendit väliskõrgkoolile esitamiseks ingliskeelsena)
• keeletõend (selle saamiseks pöördu humanitaar- ja majandusainete keskusesse oma keelelektori poole)
• ainete nimekiri, mida soovid väliskõrgkoolis õppida. Need vormistatakse hiljem õppelepinguna (OLA ehk Online Learning Agreement), mis on dokument, milles lepitakse kokku väliskõrgkoolis võetavad ained ning nende vastu TTKs arvestatavad ained.

Oma dokumendid tuleb väliskõrgkoolile edastada nende poolt määratud viisil üliõpilasel endal.

Lõpliku otsuse sinu õpirändesse vastuvõtmiseks teeb väliskõrgkool. 

NB! Kui kandideerimisprotsessi jooksul vahetusõpingutele suundumisest loobud, tuleb sellest kohe teada anda nii TTK Erasmuse koordinaatorile kui väliskõrgkoolile.

Kui oled vajalikud nõuded täinud ning vahetusõpingutele vastu võetud, väljastab partnerkõrgkool otsuse kohta ametliku vastuvõtukirja (Acceptance Letter), mis tuleb kohe edastada Erasmuse koordinaatorile (erasmus@tktk.ee).

Kandideerimistähtajast vastuvõtukirja saamiseni võib kuluda 1-1,5 kuud.

Enne välisülikooli siirdumist tuleb sõlmida Erasmuse õppeleping (Learning Agreement), milles lepid kodu- ja väliskõrgkooliga kokku välisõpingute ajal võetavad õppeained. See tuleb kolmepoolselt allkirjastada enne välisõpingute alguskuupäeva. Õppelepingu koostamiseks võta varakult ühendust oma õppekava juhiga, kes selle ka hiljem TTK poolt allkirjastab.

Erasmus+ programmi raames välisriiki õppima suunduvad üliõpilased peavad täitma veebis e-õppelepinguna (OLA ehk Online Learning Agreement). E-õppelepingu saad vormistada SoleMove keskkonnas oma heaks kiidetud välisõpingute avalduse juures.

Enne minekut on kohustuslik sooritada keeletest selles võõrkeeles, mis on praktika töökeeleks. Keeletaset saab sooritada EU Academy lehel. Täpsem info keeletesti läbimise ja tulemuse tõendamise kohta edastatakse peale kandideerimist meilile.

Enne välisõpingute algust tuleb õppeinfosüsteemis TAHVEL esitada avaldus välisõpingutele vormistamiseks TAHVEL. Avalduse juurde tuleb lisada õppelepingu PDF koopia.

Avaldust koostades pea silmas järgmist:
 – Planeeritav õppeaine on väliskõrgkoolis sooritatav õppeaine inglise keeles, võimalik asendatav õppeaine on hiljem TTKsse ülekantav õppeaine koos koodi ja täisnimega.
– Välisõppe perioodil eemaldatakse vastava semestri ained õpingukavast Tahvlis. Kui on plaanis välismaal viibides mõni aine TTKs läbida veebiõppes, palume sellest eraldi teavitada välisõpingute Tahvli koordinaatorit: mari.podra@tktk.ee

NB! Pärast koostamist tuleb avaldus ka esitada!

Majutus

Enne minekut uuri väliskõrgkoolist, kas nad pakuvad majutust ühiselamus või tuleb majutus leida ise. Majutuse eest tuleb ise maksta. Ühiselamus koha broneerimiseks on tavaliselt vaja kindlaks tähtajaks esitada väliskõrgkoolile vastav avaldus ning võidakse küsida ka broneerimistasu. Paljud kõrgkoolid ei vahenda majutusvõimalusi, aga vajadusel võib nõu saamiseks siiski nende poole pöörduda.

Kindlustus

Euroopa-sisese õpirände korral tuleb omada Euroopa ravikindlustuskaarti. Lisakindlustus ei ole kohutsuslik, aga tuleb meeles pidada, et Euroopa ravikindlustuskaart katab küll esmaabi, kuid ei kata kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda (nt visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud, riikidevahelise transpordi kulu, eraarsti juures tehtud kulutused). Seetõttu soovitame reisile minnes sõlmida erakindlustusfirmas ka meditsiiniabi- ja reisikindlustuslepingu, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib tehtud kulutused. Soovitame kaaluda ka vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustust, mis aitaks katta kahjujuhtumid, mille põhjustab osaleja või mida põhjustatakse temale.

Muu info

Tutvu välisministeeriumi Reisi Targalt portaalis, millised on riiki sisenemise tingimused. Vajadusel saab infot küsida ka konkreetse riigi välisesinduselt Eestis. Soovituslik on Reisi Targalt lehel oma välisriigis viibimine registreerida, et hädaolukorras saaksid Eesti konsulid sinuga kontakti.

Erasmus+ toetuslepingus määratletakse õpirändes osalemise tingimused, õigused ja kohustused (sh hilisem aruandlus), välisõpingute periood ning toetuse maksmise põhimõtted. Toetusleping sõlmitakse üldjuhul 1 kuni 4 nädalat enne sinu välisõpingute algust eeldusel, et õppeleping on allkirjastatud. Õppeleping on toetuslepingu ametlik lisa, toetus antakse õppelepingus kokku lepitud õppetöö sooritamiseks. 

Erasmuse elamistoetus makstakse välja kahes osas: 90% enne minekut ja 10% pärast tagasipöördumist, kui kõik nõutavad toimingud on tehtud. Erasmuse elamistoetuse esimene väljamakse kantakse lepingus määratud pangakontole  üldjuhul 1-2 nädala jooksul lepingu allkirjastamisest. Erasmuse elamistoetuse kohta leiad täpsema info siit.

Kui õpingute ajal selgub, et esialgset õppelepingut peab muutma, kooskõlasta muudatused oma õppekava juhiga ning vastuvõtva kõrgkooliga. Kõik muudatused tuleb kirjalikult sisse viia ka õppelepingusse ning kolmepoolselt allkirjastatud õppelepingu muudatusdokument edasta Erasmuse koordinaatorile. Õppelepingu muudatusi on lubatud teha ühe kuu jooksul alates välisõpingute algusest. Tagantjärgi enam õppelepingut muuta ei saa, kuna tegemist on toetuslepingu lisaga.

Välisõpingute periood lepitakse kokku toetuslepingus vastuvõtukirja alusel. Toetuslepingus kokku lepitud õppeperioodi muutustest tuleb Erasmuse koordinaatorit soovist teavitada hiljemalt 1 kuu enne lepingus kokku lepitud õppeperioodi lõppu. Silmas tuleb pidada füüsilise õpirände minimaalse kestuse nõuet.

Õpirände lõppedes tuleb viie nädala jooksul esitada:

• Väliskõrgkooli poolt allkirjastatud kinnituskiri õppimise kohta partnerkõrgkoolis. Kinnituskiri võib olla allkirjastatud kuni 5 päeva enne välisõpingute lõppu. Erasmuse stipendiumi lõplik summa arvestatakse vastavalt kinnituskirjale. 
• õppetulemuste tõendi (Transcript of Records);

Mõlemad dokumendid tuleb lisada VÕTA taotluse juurde Tahvlis.

Lisaks tuleb täita tagasisidearuanne (Participant Report), mille link saadetakse meilile.

Ainepunktide ülekandmiseks tuleb vormistada ja esitada formaalne VÕTA taotlus läbi õppeinfosüsteemi TAHVEL. Ainete ülekandmise kinnitab õppekava juht. Lisa juurde Transcript of Records, esialgne õppeleping ning vajadusel ka selle muudatused.

VÕTA vormistamise juhendi leiad siit.

Taotluse esitaja kontrollib õppeinfosüsteemis, kas kõik tema sooritatud õppeainete
tulemused on õiged. Ebaõigete või puudulike andmete korral tuleb pöörduda kvaliteedi
ja analüüsiosakonda täienduste ja/või paranduste tegemiseks

Kui kõik välisõpingute lõpetamisega seotud dokumendid on esitatud ja toimingud on tehtud, kantakse üle toetuse jääkmakse või esitatakse (osaline) tagastusnõue. Kui aruandlus jääb õigeaegselt esitamata, siis tuleb kogu stipendiumi kõrgkoolile tagastada.